Euroopa poliitiline ajalugu 20.sajandil
nahavärvist, keelest etc.)
- Saksamaa – kultuurilis-keeleline rahvuslus. Keskne element on see, e t eraldatakse omavahelt
kodakondsus ja rahvuslus. Rahvuslus tugineb keelele (põhilisem määraja), sellealast määratlust
toetavad kultuurilised ja religioossed indikaatorid. Kui vaadelda Saksamaa poliitilist olukorda 19.
sajandil; poliitiliselt killustunud keeleruum, mis igati muudab keelele tugineva rahvusluse väga
atraktiivseks kontseptsiooniks poliitikas. Sellele lisandk ka Prantsusmaa ja Saksamaa poliitilise
vastasseisu väljakujunemine, ja katalüsaatoriks Napoleoni sõjad. See aktiviseerib saksa poliitilist eliiti
välja töötama kontseptsiooni, mis igat moodi erineks Prantsuse omast.
o 19. saj. rahvuslus Lääne-Euroopas:
- Napoleoni sõjad – saksa rahvusluse tõus läbi Saksa-Prantsuse vastandumise;
- 1848.a. revolutsioonid, rahvuslus vahetab välja liberalismi keskklassi keskse ideoloogiana, esimest
annaabi.ee 
