konsentratsioon.Seepärast väheneb pooljuhtide elektritakistus koos temperatuuri tõusuga.15.Temperatuuri tõstmisel võivad mõned elektronid ületada keelutsooni ja valentstsooni tekib tühi koht ehk "auk".Tühjale kohale saab liikuda elektron madalamalt ja nii võib electron liikuda järjest madalamale st tekib "aukjuhtivus"16.Pooljuhtide lisanditest tingitud elektrijuhtivust nim. Lisandjuhtivuseks.17.Lisandi lisamisel tekib keelutsooni energiatase,mille täidavad kovalentse sideme moodustamisest vabaks jäänud elektronid-doonornivoo.Elektrone loovutav lisand-doonorlisand.18.Pooljuhile lisandi lisamisel ei jätku valentselektrone pooljuhi aatomitega kovalentse sideme loomiseks.Puuduolev elektron võetakse ühelt pooljuhi aatomilt.katkend side tähendab augu tekkimist.Nüüd tekib keelutsooni tühi enegitase-aktseptornivoo.19
tekki. Kui pooljuht sattub välisesse elektrivälja, siis hakkavad kohalt lahkunud elektronid triivima välja positiivse pooluse poole, augud aga kakkavad triivima välja negatiivse pooluse poole. Pooljuhi elektrijuhtivust, mis on tingitud aukude korrapärasest triivimisest nimetatakse auk-omajuhtivuseks ehk p-tüüpi juhtivuseks. Pooljuhis on vabu elektrone ja auke alati ühepalju, sellepärast on auk- ja elektronjuhtivusel pooljuhis ühesugune osatähtsus. Pooljuhtide lisandjuhtivuseks nimetame elektrijuhtivust, mis on tingitud mingi lisandi, lisandtsentrite, lisamisest keemiliselt puhta pooljuhi kristallvõresse. Lisandtsentriteks võivad olla teiste keemiliste elementide aatomid. Näiteks, kui lisada puhtale sulagermaaniumile umbes 10−5% arseeni, siis tahkumisel tekib tavaline germaaniumi kristallvõre, ainult mõnes sõlmes on germaaniumi aatomite asemel arseeni aatomid. Lisandite ülesanne on tekitada kas lisaelektrone või lisaauke
annaabi.ee 
