sidrunhappelahuse ja sidrunimahlaga või puhastatud pastinaagi kohese kuumutamisega. 16 Termotöödeldud pastinaagi kasutusvaldkond on väga lai. Keedetult, praetult, hautatult, aurutatult, ahjus küpsetatult, grillitult, röstitult, vokitult või laastudena õlis frititult sobitub pastinaak nii suppidesse, hautistesse, raguudesse, praadide lisanditesse, püreedesse, vormiroogadesse, salatitesse, seguhoidistesse, isegi vürtsikatesse keeksidesse-kookidesse. Pastinaak sobib kokku ka teiste aedviljade ja maitsetaimedega, lihapoolisega (eriti on seda juurvilja kasutatud lihakonservide maitsestamisel), piimatoodetega (ennekõike juustuga), munatoitude ja seentega. 2.4 Gratineerima Gratineerimine on juba keedetud või hautatud toidule värvi andmine ahjus tugevas kuumuses,
saamiseni. Kateldes on võimalik kasutada kehvema kvaliteediga raskekütuseid. Kütuse elementaarne koostis. Kütus koosneb järgnevatest põhielementidest: süsinik C 82-85 %; vesinik H 10-14 %; hapnik O2 ja lämmastik N2 < 1 %; väävel S 0-5 %; tuhk A 0,1-1 %; lahustunud vesi W < 2 % (veesisaldus kütuses oleneb kütuse margist). Süsinik, vesinik ja orgaaniline lenduv (põlev) väävel moodustavad kütuse põleva osa. Lenduva väävli kõrval sisaldub kütuses ka mineraalsetesse lisanditesse kuuluv mittepõlev väävel (sulfaat), mis tekitab põlemisel tuhka. Väävli sisaldumine kütuses on ebasoovitav, kuna põlemisel tekkib vääveldioksiid SO2 ( terava lõhnaga värvuseta gaas). Vääveldioksiidi reageerides heitgaasides sisalduva veega (niiskusega) ja hapnikuga tekib väävelhape H2SO4 mis suhteliselt madala temperatuuri juures (40-60 oC) põhjustab ökonomaiseri ja väljalasketrakti intensiivse korrosiooni.