Jakob Hurt
Seega oli ta
muutunud rahvusliku liikumise suveräänseks liidriks. Raskusi valmistas
üksnes oma häälekandja puudumine. J. Hurda vastav palve lükati
Trükiasjade Peavalitsuse poolt tagasi ning ta oli sunnitud vastu võtma J.V.
Jannseni pakkumise asuda "Eesti Postimehe" lisalehe toimetajaks. J.Hurt
viis lisalehe üle uuele kirjaviisile, avaldades siin oma ajalookäsitluse "Pildid
isamaa sündinud asjust". See äratas baltisakslastes üldist pahameelt ning J.V.
Jannsenit mõjutati J. Hurta lisalehest eemaldama. Seega oli J. Hurt sattunud
C.R. Jakobsoniga ühte leeri, s.t. "Eesti Postimehest" väljapoole. C.R.
Jakobsoniga tekkiski tal tihe koostöö, mis 1870. aastate keskel arenes
küllaltki intiimseks sõpruseks. Koostööd C.R. Jakobsoniga ei suutnud
olulisel määral segada ka J. Hurda asumine kirikuõpetajaks Otepääle 1872.
aastal. Kirikuõpetaja amet tugevdas oluliselt J. Hurda ühiskondlikku
positsiooni, tuues samal ajal kaasa raevukaid võitlusi saksa soost
ametivendadega
annaabi.ee 
