Johann Voldemar Jannsen
Kohavahetusele ahvatlesid teda ka lootused, et ülikoolist ja
teistest koolidest väljuvate noorte eesti haridlaste tõttu võib Tartus kujuneda eesti
kultuurielu keskus..
Jannseni kui rahvalähedase publitsisti laialdane kuulsus tegi ka "Eesti
Postimehe" kiiresti populaarseks, nii et juba kolme nädalaga kogunes 1700 tellijat.
Aasta lõpuks kogunes neid 2210. 60-ndate aastate teisel poolel, kui ajalehe sisuline
tase tõusis, kasvas tellijate arv veelgi. "Eesti Postimehe" esimese lisalehena hakkas
ilmuma "Eesti Postimehhe jutotubba", mis sisaldas peaasjalikult jutte Jannseni enese
ja Koidula sulest ning populaarteaduslikke kirjutisi. Ilmudes samuti nagu pealeht üks
kord nädalas, leidis "Jututuba" üsna head vastuvõttu: sellel oli keskmiselt 1700, 1867.
aastal isegi 2000 tellijat. Teine lisaleht "Missjonär ehk sõnnumed pagganatest" ilmus
iga kahe nädala tagant. 1864-68 toimetas seda Jannsen ise, 1869. aastal C. Holfel, siis
läks see lugejate vähesuse tõttu hingusele.