Põhitoonid punane, must, valge, kollane Rasva, kondiüdiga segati mineraalseid värve Kujutatakse: piisonit, põhjapõtra, jt, inimfiguure harvem Mesoliitikumis(keskmisel keskajal) u. 12000-5000.a eKr ja neoliitikumis u. 5000a.eKr Joonistus lihtsus, skemaatilisem- taotuslik! Arenes karjakasvatus, põllundus Teistpoolsust vahendasid nõiad ja samaanid Teistpoolsuse(müsteeriumi) kujutamine abstraktselt, mütoloogia kujutamine Levis ornamentika- lisakujundus, koosneb reeglipäraselt korduvatest elementidest. Vanimaks skulptuuriks on naise kujuke Austrias Willendrofi Veenus u. 30 000-25 000.a. eKr, leitud Austrias, peeti ilmselt viljakusesümbolina. Pronksiajal(Euroopas II aastatuhandel eKr) Ilmus I kiviarhitektuur- MEGALIITILISED EHITISED Leitud Bretagne poolsaarel Prantsusmaal ja Inglismaal Menhir- vertikaalne, maasse püstitad hiigelkivi Dolmen - kalmehitis enamasti, 2 püstist kivi katab lapik kivi
usundilistest kujutelmadest lähtuva esiema või emajumala kujutamisega. Ainult naine sai olla sugukonna esiema, sest tal oli lastega otsene seos sünnituse kaudu, isa osa sigitusprotsessis oli ilmselt täiesti tundmatu, suguelu ei seotud laste saamisega. Niiviisi toimub naise jumalikustamine ning seostumine igasuguste viljakusega seotud uskumustega. 3 Neoliitikumis ja eriti varajasel metalliajal levis eriti ornamentika. (Ld k-s kaunistus) - lisakujundus või lisaehe, koosneb erinevatest üksikosadest või korduvatest elementidest. Ürgajal esines ornament peamiselt savist, kivist, puust või tekstiilist valmistatud tööriistadel või tarbeesemetel. Need olid sinna kraabitud, maalitud või joonistatud. Hiljem tuli ornament ehitistele, mööblile ja vaipadele. Tähelepanu pälvivad ka paleoliitikumist pärit ehted, mida valmistati loomade hammastest, luudest, teokarpidest ja merevaigust. Pronksiaja kunst 2.000-1.000 a. eKr
annaabi.ee 
