Kuidas aega arvestati
lühendit ei lisata. Vaid erandkorras ja segaduse vältimiseks võib aastaarvule lisada pKr.
Näiteks esimene Rooma keiser Augustus sündis 63. aastal eKr ja suri 14. aastal pKr.
Nõukogude-aegsetes raamatutes, kus Kristuse mainimist ei soositud, kasutati lühendite
eKr ja pKr asemel lühendeid e.m.a ja m.a.j, mis tähendavad enne meie ajaarvamist ja
meie ajaarvamise järgi.
Aja määratlemisel kasutatakse ajalooraamatutes sageli lisaksaastatele ka saja aasta
pikkusi ajavahemikke ehk sajandeid ning tuhande aasta pikkusi ajavahemikke ehk
aastatuhandeid. Tavaliselt kasutatakse ajaarvamiste juures Rooma numbreid. Näiteks:
keiser Augustus sündis I sajandil eKr. Rooma numbreid kasutatakse ka valitsejate
nimedes. Näiteks: Rootsi kuningas Karl XII elas aastatel 1682-1718.
Kristuse sünnist lähtuv ajaarvamine pole kaugeltki ainus alus kalendrite koostamisel.