Eesti loomastik. Selgrootud
Kiililised on jässaka rindmiku ja pika saleda tagakehaga suured (keha pikkus 18-130
mm), röövtoidulised putukad. Neile on iseloomulikud väga suured liitsilmad (10 000-30
000 fassetti), seetõttu näevad nad suhteliselt hästi kuni 8 m kaugusele. Rindmikule
kinnitub kaks paari kilejaid, suhteliselt kitsaid ja väga tiheda soonestusega tiibu.
Tagakeha on pikk ja isastel ning emastel veidi erineva ehitusega. Isastel paikneb tagakeha
teise lüli kõhtmisel küljel veel nn lisakopulatsioonielund. Munad munevad kiilid niiskele
kaldamudale, vette või vees kasvavate taimede vartesse, kust koorunud vastsed vette
pääsevad. Ka vastsed on röövtoidulised. Saagi püüdmiseks on neil alahuulest kujunenud
püünismask.Areng kestab 1-4 aastat. Koorumiseks ronib vastne ehk neidis veest välja.
Pärast koorumist jääb taime külge vastsekest. Koorunud valmiku kitiinkatte
tugevnemiseks ja värvuse kinnistumiseks kulub suhteliselt palju aega, 2- 4 päeva.
Kaks alamseltsi:
annaabi.ee 
