Kriminaalpoliitika kordamine
küsitav. See, kui riik paigutab isiku sunniviisiliselt vangistusega analoogsetesse tingimustesse, on olemuselt
karistuslik meede ning võib toimuda ainult koos isiku süüdimõistmise ja talle määratud vabadusekaotusliku
karistuse täideviimisega. Kõnealust mõjutusvahendit tuleb seetõttu analüüsida ikkagi kui kriminaalsele
käitumisele järgnevat sanktsiooni; luua teatavate tunnustega inimeste represseerimiseks teadlikult mingit
lisakanalit, kus kehtiksid hoopis teistsugused reeglid kui ühiskonnas üldiselt, ei ole põhjendatud.
Karistusjärgne kinnipidamine kujutab endast meedet, mille abil tahetakse hakata (vanglas või muus
eriasutuses) kinni pidama isikuid pärast seda (sic!), kui nad on oma karistuse täielikult ära kandnud.
Sisuliselt väidetakse eelnõus, et on olemas isikud, kes on ohtlikumad kui nende poolt toimepandud kuriteod
annaabi.ee 
