valim mainitud seadmestikust, mis (reeglina) on monteeritud ühele ja samale, ISA või tänapäeval pigem PCI arvutikaardile. Helikaardi paradigmal on kalduvus ajas nihkuda, homme mõistetakse helikaardi all pisut paremat riista kui täna. Täpselt sama funktsionaalsust võib kohata välistes profimoodulites, seega kaardi mõiste pole asja juures üldse oluline. Osa mainitud funktsionaalsusest võib kohata isegi helikaardi lisakaardil (daugtherboard) või realiseerituna suisa tarkvaraliselt (softsynth), mis veel kord osutab, et helikaart ei ole tehniliselt korrektne mõiste. On võimalik, et "helikaart" on "integreeritud" emaplaadile. Terminoloogiline segadus sel juhul meenutab mulle "lindistava pleieri" paradoksi. Profikvaliteediga seadmed esinevad pigem välise mooduli kui sisemise kaardi kujul. Missuguse irinaga hetkel piirdudes asume siis tegelikult teema juurde. Võrgukaardid
jaoks olemas ka sobiv emaplaat. Samas ei ole võimalik vanemale emaplaadile lisada uuemat protsessorit ja vastupidi. Info selle kohta, milliseid protsessoreid antud emaplaat toetab on kirjas emaplaadi kasutusjuhendis (User Guide). Joonis 5 Socket tüüpi pesa Protsessor paigaldatakse emaplaadile vastavasse pesasse. Tavaliselt on pesa ruudukujuline Socket tüüpi pesa, kuhu protsessor koos jahutusega peale pannakse. Kasutatakse ka Slot1 tüüpi pesasid, kus protsessor paikneb lisakaardil. Slot pesa oli kasutusel Inteli poolt, kes tootis koos jahutusega plastikkesta integreeritud protsessoreid. Joonis 6 Slot tüüpi pesa Joonis 7 Slot paigaldatav protsessor BIOS BIOS (Basic Input/Output System) on arvutis madalama taseme tarkvara, mis on liideseks riistvara ja operatsioonisüsteemi vahel. BIOSis olev info on salvestatud flash-mällu (flash memory). Joonis 8 BIOS kiip Joonis 9 Flash mälu Arvuti sisselülitamisel BIOS: ·
annaabi.ee 
