viseerimiskiir ei ole risti latiga, siis tuleb horisontaalkaugus arvutada valemiga. L d = L cos 2 ja h = sin 2 . Kui ei viseeritud instrumendi kõrgusele latile, siis 2 L h= sin 2 + i - l . Kõrguskasvu võib arvutada ka eespool toodud valemiga. 2 3. Tahhümeetrilise mõõdistamise välitööd Tööde alustamisel tuleb analüüsida maa-ala, valida välja mõõdistuskäiguks sobivad punktid ja lisajaamade asukohad. Tihti kasutatakse tahhümeetriliseks mõõdistamiseks varem rajatud mõõdistuskäigu punkte. Käigupunktide vahekaugused ja lubatud kaugused tahhümeetrist mõõdistatava punktini olenevad mõõtkavast. Nt kui 1:500 siis max vahemaa reljeefipunktini 100m, kontuuride mõõdistamisel kuni 60m, latipunktide omavaheine kaugus kuni 20m. Mõõdistamisel koostatakse maatüki kohta silmamõõduline skeem ehk krokii. Krokii
võimelised välja arvutama kõigi sihtpunktide 3 koordinaati(x; y; h). Elektron tahhümeetrid mõõdavad kaugused väga täpselt ja seetõttu on kõrguskasvud täpsemad ning töö läheb kiiresti. Plaani valmistamine toimub automaatselt arvuti ja plotteri abil. 20.Kauguste mõõtmine. Krokii. Kõigepealt tuleb analüüsida reljeefi ja valida välja jaamadeks sobivad teodoliitkäigu punktid või siis tahhümeetria käigu punktid. Vajadusel valitakse ka lisajaamade asukohad. Olenevalt mõõtkavast on vahekaugused instrumendist latini iiratud nt. 1:500 võib vahekaugus instrumendist latini olla reljeefi mõõdistamisel kuni 100m, kontuuride mõõdistamisel kuni 60m ja latipunktide omavahelised kaugused kuni 20m. Mõõdistamisel koostatakse iga jaama kohta skemaaatiline joonis mida nim.:KROKII. Mõõdistamistulemused kirjutatakse väliraamatusse. Krokiile tuleb kanda kõik situatsioonielemendid, reljeefi skeletijooned ning lati punktide asukohad, s.t
annaabi.ee 
