Nimetu
Olmo, Loy, Cianfrani, Yoxon, Yoxon, de Silva, Roos, Bisther, Hajkova, Zemanova, 2008)
Eestis levinud kogu mandril, ka Hiiumaal ja Saaremaal. Hiiu- ja Saaremaal esines 1920.-
30. aastatel, kuid 50-ndatel puudus. Praegust arvukust hinnatakse Eestis 2000 loomani
(Vulla, 2008). Pidevalt esineb ta suurematel nn. ,,saarmajõgedel": Pedja jõel, Põltsamaa e
Paala jõel, Võhandu jõel, Rannapungerja jõel, Jägala jõel, Alajõel, Loobu jõel, Valgejõel,
Kunda jõel, Pärnu jõel ja nende lisaharudel. Saarmast esineb ka paljudel teistel jõgedel
(Laanetu, Veenpere, 1971).
Saarmas on meie alade põlisasukas. Ta on siin elanud juba varaholotseenis, kuid rohkem
on selle looma luid vanade asulate asemetelt leitud siiski keskholotseenis. Veel 18.19.
sajandil oli ta Ida-Baltikumis üsna laialt levinud. K. Greve andmeil oli saarmas siin kohati
tavaline veel 20. sajandi algul (Laanetu, 2007).
Tõenäoliselt röövküttimise tagajärjel vähenes selle liigi arvukus aastail 19201935 (Aul jt.,
annaabi.ee 
