Silmlased
41 cm pikkuseks. Selle silmu selg ja küljed on tumehallid kergelt metalse läikega, kõht
helekollane või tuhmvalge. Ta on Lääne-Euroopa levinud Itaaliast Inglismaa ja Põhja-
Norrani. Elutseb rannavees ja läheb jõgedesse kudema. [7]
Ungari jõesilm (Eudontomyzon danfordi). Keha keskosa mõnevõrra laiem. Imilehter
külgmiste hammaste paigutus sarnaneb jõesilmu omaga, väikesi hambaid on rohkem,
suuava taga ning keelel lisahambaplaadid, neil on 9-13 teravikku (keskmised on suurimad).
Pruunikas. Pikkus 30 cm, eluiga 7 a. Väikestes jõgedes, nugib kaladel, kuid sööb ka
orgaanilisi jäänuseid. Koeb aprill-mai pärast rännet ülemjooksu kiire vooluga kohtades.
Vastsejärk 4-5 a. Lähedased mageveevormid (keha eesosa jämedam) on ukraina jõesilm
(Eudontomyzon mariae), pikkus 22 cm, ja kreeka jõesilm (E. hellenicus), pikkus 6 cm.
Kumbki ei nugi. [1, 2, 3]
9
KOKKUVÕTE
annaabi.ee 
