energia. Näiteks aatomituumade lagunemisel muutub osa laguneva tuuma seoseenergiast lagunemisjääkide (tuumapoolte ja vabade neutronite) kineetiliseks energiaks ning ülejäänud osa energiast eraldub gammakiirgusena. Levinuim tuumareaktsioon, millega gammakiirgust tekitatakse, on koobalt-60 beetalagunemine. [2] Kui aatomituum neelab kineetilist energiat omava osakese (näiteks alfaosakese või neutroni), siis tuum ergastub. Selleks, et tuum läheks tagasi oma põhiolekusse, peab ta lisaenergiast vabanema, ehk kiirgama gammakvandi. Ergastatud olekusse võib jääda tuum ka pärast tuumareaktsiooni. [2] Gammakiirguse varjestamiseks kasutatakse võimalikult suure aatomnumbriga ja võimalikult tihedat ainet (enamasti pliid), kuid gammakiirguse varjestamiseks kasutatakse ka muid metalle ja betooni. [3] Gammakiirgus neeldub Maa atmosfääris. [4] Eristatakse kosmilist gammakiirgust lainepikkusega u. 10-13 meetrit ja alla selle. Nii kõrge
liikumissuunda muutmata 32. Vesiniku planetaarne aatomimudel 33. Bohri postulaadid. · Elektronid aatomituuma ümber omavad kindlaid energianivoosid, nendel nivoodel on elektronidel minimaalne energia ja elektronide tiirlemisel aatomid energiat ei kiirga. · Elektroni üleminekul kõrgemale energianivoole mingi välisenergia arvel aatom ergastub, olek on ebapüsiv ja elektroni ,,tagasihüppel" vabaneb aatom lisaenergiast footonite kiirgamise teel. 34. Mis on radioaktiivsus? Radioaktiivsus on aine iseeneselik energiakiirgus ilma mingi välismõjuta. 35. Nimetage ja iseloomustage lühidalt 3. radioaktiivse kiirguse põhiliiki mõiste, joonis, omadused, kahjulikkus. Alfakiirgus kujutab enesest radioaktiivse lagunemise käigus tekkivate kahest prootonist ja kahest neutronist koosnevate heeliumi aatomi tuumade (nn. alfaosakeste) voogu. Suure
laike. Harva on näha ka punakaspruune laike. Planeedi pooluste läheduses leidub laike harva. Saturni keeristormid näivad olevat veidi rahumeelsemad kui suurel naabril. Tuulte kiirus ulatub seal kuni 500 kilomeetrini tunnis. Saturni sisemus on kuum (+10 000- +15 000 C) ning Saturn kiirgab kosmosesse rohkem soojusenergiat, kui ta saab Päikeselt. Tuulte ülesandeks on ülearune soojus välja pumbata. Suurem osa lisaenergiast toodetakse nagu Jupiterilgi. Aga see ei ole piisav seletamaks Saturni helendust. Toimuda võivad mõningad lisamehhanismid, võib-olla "sajab" heeliumi sügavalt Saturni sisemusest välja. 1933. aastal vaadeldi Saturni ekvaatorist 15 kraadi põhja pool suurt valget laiku. Osutus, et seda nähti juba aastatel 1876 ja 1903. Ka 1960. ja 1990. aastal ilmus ta jälle nähtavale. Ta näib olevat umbes Saturni aastase tsükliga tormiala, mis tekib, kui Saturni põhjapoolkeral on suvi. "Voyager-1"
annaabi.ee 
