Uurimustöö Radioaktiivsus
doosist kosmosest umbes 10-13%. Kõige tähtsaim loodusliku radioaktiivkiirguse allikas
on radoon, mis annab meile umbes 50% aastasest radioaktiivsuse doosist. Paljud
radioaktiivkiirguse allikad on inimese enda poolt loodud tehislikult, kuid neis võidakse
rakendada ka looduslikke isotoope. Radioisotoopide üheks esimeseks rakenduseks oli
möödunud sajandi 20-30-ndail aastail pimedas helenduvate värvide, nn fosfooride
valmistamine, milles lisaelemendiks oli raadium. Klaasi- ja keraamikatoodete
värvimiseks on värvipigmentidena kasutatud uraani- ja tooriumiühendeid, ka pimestav-
valgete tehishammaste proteesimaterjalides kasutati varem uraani sisaldavaid ühendeid.
Suureks radioaktiivse ohu allikaks on avarii aatomielektrijaamas, mis võib põhjustada
palju inimohvreid ja radioaktiivse saastumise suurel maa-alal (Tsernobõl). Fossiilsete
kütuse (kivisüsi, põlevkivi) põletamisel jäävad radioaktiivsed elemendid tuha ja lendtuha
annaabi.ee 
