Sellest triibustikust on saanud kõrkjad, kui neist läbi silmapiirijoon mereks juurde vedada. Edasi lisavad õpilased tumedad pilved, langevad vihmavalingud, taas vaba käe kaartena. Iseseisvalt jätkates saavad oma fantaasiat kasutada ja dramaatilisi situatsioone tekitada, laevu, karisid jne lisades. Oluline on lihtsast julgest sodimisest ja hele-tumedusest üllatava loodusmotiivi tekkimine. Julgustab katsetama ja leiutama. Pidevalt tuleb ka iga last eraldi just tema individuaalse lisaelemendi juures tunnustada. 2. 7.klass tüdineb ruttu ühest ülesandest. Nendega on tore lühivisandeid joonistada. A-4 formaadile peaks mahtuma ca 20 -25 erinevat visandit võimalikult erinevatest objektidest. Tähtis on kujutatava elemendi või tegelase iseloomulike omaduste väljatoomine. Näiteks: kamm ( mitte reha või hambahari), traktor, koer, pann ( mitte reket või käsipeegel), raamat, trollibuss jne. Arendab paindlikku mõtlemist, võrdlus-ja üldistusoskusi
Alumiinium, tina, raud, nikkel ja räni suurendavad mehaanilist tugevust, mangaan kaarekindlust jne. Rauasisaldus üle 0,03% annab valgevasele magnetilised omadused. Valgevasest valmistak vardaid, latte, plekki, linti, vähekorrodeeruvaid polte, mutreid jne. 30% tsingisisaldusega valgevase erijuhtivus on -25% vase erijuhtivusest (st.takistus 4 korda suurem vase omast). Pronksid on mitmesuguste metallide sulamid vasega (välja arvatud tsink ja nikkel). Pronkse nimetatakse tähtsaima lisaelemendi (peale vase) järgi (tsinkpronksid, alumiiniumpronksid, pliipronksid, berülliumpronksid, mangaanpronksid jne.) näiteks. Töötlemisviisi järgi eristatakse valupronkse ja survega töödeldavaid pronkse. Mõned pronksi liigid on ka termiliselt töödeldavad (karastavad) Enamasti on kasutusel nn. tinapronksid, näiteks EN1982 alusel margitähisega CuSn5Pb20-C mis sisaldavad 2...20% pliid, väheses koguses ka tsinki, tina, fosforit jt. sulami omadusi parendavaid elemente
avatud ahelaid, mille vabadusaste muutub nulliks, kui nad mehhanismiga liita. Tasapinnalistel mehhanismidel w3 = 3n-2pV = 0, kui 1. n = 2, pV = 3 , siis nim. struktuurigruppi düaadiks; 2. n = 4, pV = 6 , siis nim. struktuurigruppi triaadiks; 3. n = 6, pV = 9 ,on tegemist tetraadi e. neljahaarmelise grupiga; jne. [Näited loengul]. Struktuurigruppide ladestamiseks (liitmiseks) varustatakse struktuurigrupi lüli või lülid lisaelemendi või lisaelementidega. [Näited loengul]. 1.3.2. Kõrgpaaride arvestamine Kõrgpaare võib taandada madalpaarideks st. asendada muutuva pikkusega kaksiklüliga. Asendav kaksiklüli peab tagama sama liikumise kui kõrgpaar. Seda nõuet saab üldjuhul täita vaid hetketi st. iga järgneva hetke jaoks tuleb asendamist korrata. Kõrgpaari taandamise käik: [Näited loengul] 1) tõmmata kõrgpaari moodustavatele profiilidele ühisnormaal;
annaabi.ee 
