Eno Raud ,,Sipsik"(1962) Teoste analüüsil lähtepunktiks: - zanr - süzee - tegelased - põhiteema, põhisõnumid - olustik (nt realistlik / fantastiline; milline konkreetne ajastu) - jutustaja. Mis lastele võiks meeldida? Mis võib jääda kaugeks? Kuidas hindad eakohasust? Illustratsioonid ja kujundus. Kuidas toetavad autori teksti? Kas pilt jutustab lisaks mingit oma lugu? Kas pakub lisadimensioone? Kui teksti ja piltide autor on sama inimene (nn autoriraamat), siis kuidas sel juhul tekst ja pilt suhestuvad? -zanr: Lastekirjandus, muinasjutt -Süzee: Sipsik on riidest nukk, kelle Mart õmbles oma õele Anule sünnipäevaks. Esmapilgul oli Sipsik päris tavaline mänguasi, kuni ühel päeval hakkas ta rääkima. Sellest hetkest alates olid Anu ja Sipsik lahutamatud. Kui peamiselt on jutukestes just Anu see, kes seletab
Näiteks jaapanlased oma (eurooplase asjast arusaamise järgi) ümberpööratud sõnajärjestusega korrastavad oma mõtteid ja panevad paika prioriteete hoopis teistmoodi kui eurooplased. Eskimo keeles on kümmekond sõna lume kohta, albaania keeles aga 27 sõna vuntside kohta. Nii nagu kahe silmaga nägemine annab meile stereoskoopilise pildi ja sügavustunnetuse, annab ka kahes keeles mõtlemine tegelikkusele lisadimensioone. Hieroglüüfe kasutavad rahvad võivad probleeme näha meist hoopis erinevalt. Näiteks Hiina kirjapildis vastab sõnale “kriis” hieroglüüf, mis koosneb kahest osast (Wei-Chi). Esimene tähendab ohtu, teine võimalust. Muide, kriisi (ld crisis) termini võttis kasutusele Hippokrates haiguse pöördepunkti tähenduses. Kreeka keeles on kriis „karm kohus“. Eri maades on suhtumine töösse üsna erinev.
annaabi.ee 
