Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist
Samal aastal
ka ehitusega alustati, kuid 1921. aasta kevadel jäid tööd rahapuudusel seisma.82 Peale
poolteist aastat kestnud ehituspausi palusid Valgamaa vallad maakonnavalitsusel esineda
valitsuse ees sooviga, et algatatud kitsarööpmeline raudtee KoikkülaValgaTõrva saaks
kiiresti lõplikult valmis ehitatud. Palvet põhjendati asjaoluga, et KoikkülaLuke raudtee
kasutamine läheb kalliks maksma nii riigile (1100 marka iga vaguni pealt) kui ka
inimestele (72 marka iga pileti eest). Lisaargumendiks toodi väide, et uue raudtee
valmimisel ei peaks reisijad enam läbi Läti sõitma lukustatud vagunites vangina.83 Samal
sügisel otsustaski vabariigi valitsus määrata mainitud raudteelõigu ehituseks krediit ning
ehitustööd algasid uuesti.84 ValgaKaagjärveKoikküla liinil alustati ajutise liiklusega 25.
septembril 1922 ning alalise liiklusega 20. oktoobril 1923.85 Seega oli näha kohe pärast
riigipiiri kindlaksmääramist mitmete kohalike huvigruppide jõupingutusi täielikult