Mikroobifusioloogia
ekspresseeritakse kahte suhteliselt sama suurt valku. Lühem vorm on holiin,
pikem antiholiin. Antiholiinil on N-terminuses mõned aminohapped lisaks, mis
tavaliselt on positiivse laenguga nagu arginiiin või lüsiin. Nendel aminohapetel on
väga suur roll valkude orientatsiooni määramiseks tsütoplasmamembraanis.
Positiivse laenguga antiholiin on N-terminusega tsütoplasma suunas (membraan
on tsütoplasma-poolses osas negatiivse laenguga) ning lisaaminohapeteta holiin
on N-terminusega periplasma pool.
Holiinide kuhjumine membraanis põhjustab membraanipotentsiaali
vähenemist, kuna holiinid destabiliseerivad lipiidse kaksikkihi ning lasevad
prootonitel tsütoplasmasse lekkida. Kui membraanipotentsiaal on piisaval hulgal
langenud, liigub antiholiini N-terminus periplasmasse ning põhjustab väga järsu
prootonpotentsiaali languse ning endolüsiinide pääsu periplasmasse. Arvatakse,