Taastuvenergia
välismaailmast (Postimees 2007). Suurimaks biodiisli tootjaks on Euroopa Liit (Joonis 2).
Sarnaselt fossiilsetele kütustele sisaldavad ka biokütused eluks vajalikku süsinikku, mille põlemisel
paiskub õhku palju süsinikdioksiidi, mis omakorda tekitab globaalset soojenemist. Kuid biokütuste
põlemisel satub seda atmosfääri tunduvalt vähem ehk sama palju, kui tarvitavad kasvamiseks ära
taimed (Postimees 2007).
1.4.1 Eestis perspektiivseimad energiakultuurid:
· lirikkad pllumajanduskultuurid. Siia hulka kuuluvad raps, rüps, valge sinep, tuder,
likanep jt., mida kasutatakse biodiisli tootmisel;
· Kiirekasvulised, lühikese, alla 15 aastase raieringiga puuliigid - paju, hall lepp, kask, haab.
Kasutatakse ahjukütteks.
· Kiirekasvulised rohttaimed - päideroog, kiukanep, roogaruhein, ida-kitsehernes.
kasutatakse biogaasi tootmiseks;
· Etanoolikultuurid: nisu, rukis, tritikale, kartul, suhkrupeet