riigilipud. Kui Eesti lipp heisatakse koos teiste lippudega, asetatakse Eesti lipp auväärseimale kohale. Teiste riikide lipud paigutatakse Eesti lipu järel prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Ainult Euroopa Liidu liikmesriikide lippude heiskamisel paigutatakse riigilipud omakeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. 6 Lipud heisatakse eraldi, ühesuguse pikkusega lipuvardaisse või mastidesse ja Eesti lipuga samale kõrgusele. Heisatud lipud on võrdse laiusega. Aupunkti määramisel lähtutakse lippude arvust, tähelepanu keskpunktist ja lipurivi formatsioonist. Kui lippe on paaritu arv, siis aupunkt asub lipurivi keskel. Kui aga lippe on paaris arv, siis loetakse aupunktis paiknevaks lipuks lipurivi tagant vaadates kõige paremapoolset lippu. Vajadusel võib lipurivi otsmises aupunktis paiknevat lippu dubleerida. 3.3. Lipu heiskamine lipupäevadel
Kui eri maade lippe on paaritu arv, siis Eesti riigilipp paigutatakse lipurivi keskele. Välisriigi või riikide lipud saab paigutada ka nii, et Eesti lipud on lipurivi kummaski otsas. Riigilippudele järgnevad rahvusvaheliste organisatsioonide, Eesti maakondade, omavalitsuste, asutuste, organisatsioonide ja perekondade lipud eestikeelsete nimede tähestikulises järjekorras. Lipud heisatakse eraldi, ühesuguse pikkusega lipuvardaisse või -mastidesse ja Eesti lipuga samale kõrgusele. Heisatud lipud on võrdse laiusega. 2.2.2 Lipupäevad Eesti lipu heiskamise päevad (lipupäevad) on pühade ja tähtpäevade seadusega kehtestatud riigipühad ja riiklikud tähtpäevad, välja arvatud kiriklikud pühad. Vabariigi Valitsuse korraldusel võidakse välja kuulutada ka teisi lipupäevi. Pühad ja tähtpäevad on osa rahva ajaloolisest mälust, milles kajastuvad lähemas või kaugemas minevikus