Jalgpall
1870. aastatel klubide vahel suurimaks tüliõunaks.
Sheffield vabanes oma "läbilööjatest", muutes oma reegleid selliselt, et vastase värava ja edurivi
meeste vahel pidi olema üks kaitses oleva poole mängija, F.A. nõudis aga Cambridge'i eeskujul kolme
vastast. Viimaks ühtlustas ka Sheffield oma määrused F.A. omadega ning kuni 1925. aastani jäi
kehtima kolme mehe reegel.
Algul ei olnud palliväljal mingit märgistust. Kõigis algusaja reeglites räägitakse vaid lipupostidest,
millega väljaku piire märgistati. Olid küll reeglid selle kohta, kuidas palli mängu tagasi visata või lüüa,
nii et julge kohtunik võis öelda, et pall on "väljas", kui mõni mängija seda taotles. Kuna jalgpalli
mängiti kriketiväljakul või avalikus pargis, poleks väljakupiiride murulemärkimine kuigi kerge olnud.
Kui klubi sai oma väljaku, oli piiride mahamärkimine juba lihtsam, sest polnud vala karta teiste
väljakukasutajate viha.
annaabi.ee 
