Eesti sümbolid
24. veebruaril 1918 kuulutati sinimustvalgete lippude lehvides välja Eesti Vabariik.
12. novembril või 12. detsembril 1918 heisati sinimustvalge lipp esimest korda Toompeale Pika
Hermanni torni tippu. Lipu heiskajad olid Kaarel Uusma, Oskar Siiak ja Karl Kriisk.
21. novembril 1918 määras Ajutine Valitsus sinimustvalge lipu Eesti riigilipuks.
1919. aastal tegi Oskar Kangro ettepaneku võtta Eesti lipuks punase ristiga valge lipp".[5] 1920.
aastail avaldatud lipukavandite hulgas on muuhulgas ristiga neljaks ruuduks jagatud lipp, mille üks
ruut on must ning kolm valged, musta ruudu sees orjaööd ja valguse tulekut sümboliseerivad tähed,
ning kollane lipp päikesega, mis pidi sümboliseerima eestlaste "kollast ehk Mongoli tõugu".[6]
27. juunil 1922 võttis Riigikogu vastu Riigilipu seaduse, mis lõplikult fikseeris lõplikult
sinimustvalge lipu staatuse riigilipuna.
1934
annaabi.ee 
