Pulmad peiukodus
Rahakorjamist juhtis pruudivend (harva ka peig), kes ütles põlle katki olevat
ja kutsus pulmalisi põlle paikama auku rahaga kinni katma. Esimesena viskas raha
põlle sisse peigmees, siis peiupoisid ja muud pulmalised, ka vanemad. Pruudivend
seisis nooriku kõrval ja näitas piitsavarrega, kus oli ,,auk", s.o. kuhu tuli raha laduda.
Kui põll oli lapitud, siis võeti see eest ära, seda tegi pruudivend, ja luges raha üle.
Põllelappimisel laulis pruudivend: ,,Lappige, põlle, lippige põlle kaupmees
andnud katkise põlle!" peiupoisid tõid pulmalisi ükshaaval põlle paikama,
vastupuiklejaid vägisi. Kogutud raha jäi mõrsjale.
Noorikuga tantsimine oli pulmatseremoonia vältimatu osa. Arvestades tantsimise
funktsiooni muudelgi puhkudel, näib ka nooriku tantsitamine algselt kuuluvat
muistsetesse viljakus-või sigivusrituaali. Hiljem on sellele otsitud muid seletusi.
Noorik pidi oskama hästi tantsida. Mida paremini noorik tantsis, seda rohkem teda
annaabi.ee 
