Lipiidid: mõiste ja jaotus. Lipiidid on rasvad ja rasvataolised ained, mis on lähedaste füsikokeemiliste omadustega (kuid võivad olla erineva keemilise struktuuriga). Lahustumatud vees, kuid hea lahustuvus orgaanilistes lahustites: benseenis, dietüüleetris, triklorometaanis jne. selle põhjuseks on hüdrofoobsete rühmade ja radikaalise esinemine kõikides lipiidides. Lipiidiid jaotatakse järgnevalt: rasvad 1,2,3-propaantriooli ja rasvhapete estrid. Lipoidid rasvataolised ained, struktuur ei ole üheselt määratud. Mõnikord jagatakse lipiidid: lihtlipiidid (rasvhapete estrid, glütserooli estrid, kõrgemate küllastunud alkoholide estrid, steroolide estrid); liitlipiidid (ühendid, mille molekulides esineb peale rasvhappe- ja alkoholijääkide veel teisi komponente). Valgustruktuurid: primaar, sekundaar, tertsiaarne. Primaarstruktuur valgu primaarstruktuuri
Klororfülli ülesanneteks on valguse energia neelamine ja selle üleviimine CO 2 taandamise protsessile, osavõtt keemilisest fotosünteesi protsessist. Strooma ülesanneteks aga on olla plasmaatiline alus, kus asetsevad klorofülli osakesed, olla fotosünteesi reaktsioonidest osa võtvate redoksfermentide kandja. Põhiline kloroplastide mass koosneb valkudest, lipoididest, pigmentidest ja mineraalsooladest (valgu hulk 30-45% kloroplasti kuivkaalust, tsütoplasmas 80-95%, lipoidid 20-40% kloroplasti kuivkaalust, tsütoplasmas 2-3%). /.../ Kuna fotosünteesi tähtsus (päikese kiirte energia vangistamine ja selle muutmine kõrgmolekulaarsete ühendite keemiliseks energiaks) on seotud just kloroplastidega, on siin ka palju füsioloogiliselt aktiivseid aineid. Nii näiteks on plastiidides kontsentreerunult kõik 7
annaabi.ee 
