Kreeka suurimad näitekirjanikud on: • Aischylos-kirjutanud umbes 90 näidendit, millest säilinud on 7 tragöödiat. • Sophokles • Aristophanes Hellenismi ajajärgul tekkis uus etenduse liik-pantomiim, kus näitlejad andsid oma tundeid ja emotsioone edasi liigutuste ja tantsuga. ARISTOPHANES Aristophanes oli Antiikaja suurim komöödiakirjanik. Tema salvavad teosed naeruvääristasid riigiametnike, orjameelseid lipitsejaid ja kelme, rünnates kõiki, kes kasutasid poliitilist tegevust isikliku kasu saamiseks. Tuntumad tsitaadid: • Tark õpib palju oma vaenlaselt • need, kes saavad riigi valitsemisega rikkaks, muutuvad otsekohe ebaõiglaseks, hakkavad intriigitsema ja rahva vastu võitlema. Säilinud loomind jaguneb kolmeks: • poliitilised(Ratsanikud, Herilased, Ahharnlased, Lysistate ja rahu. • sotsiaalsed(Naised rahvakoosolekul, Plutos ja pilved)
(,,Eile nägin ma Eestimaad!"). Liiv mures isamaa pärast (Kui tume veel kauaks ka sinu maa"), valmis ohverdama kõike (,,Ma lillesideme võtaks") ja eeldab seda teisteltki (,,Ta lendab mesipuu poole"), kuid mõistab, et kõik ei suuda nõnda kannatada (,,Mitte igaühele") ja on õnnetu isamaaga, veel õnnetum isamaata (,,Sinuga ja sinuta"). Isamaast lähtuvalt käsitleb ka sotsiaalseid probleeme, taunib rikkaid ja lipitsejaid, omakasu tagaajajaid, vaestele ja eesti talupoegadele kuulub tema poolehoid ja kaastunne. Samuti on käsitlenud oma eluteed mõjutanud tegureid (,,Emale", ,,Üks suu", ,,Minu luule", ,,Helin", ,,Noor- Eestile"). Armastusluules üldisem, hilisemas aga tundeehtsam ja kujundirikkam. Rohkesti esineb luules mõtisklusi elu, olemise, kirjanduse üle, kirjanduselt nõudis värsside kaudu elulist tõepära. Loodusluules hingestatud ja kaunis pilt Eestile iseloomulikest maastikest ja looduses toimuvast