Jäätmete põletamine
madalal tasemel esinemise ja tervisehäire vahel, kuna organismid on elu jooksul
vastuvõtlikud korraga paljudele kemikaalidele. Sageli võib minna aastaid, enne kui
haigusnähud ilmnevad. Mõnel juhul võivad mõjud avalduda alles järglastel. Paljud
tekkivad ühendid on ka kantserogeenid ehk vähki tekitavad.(7)
Jäätmete põletamised tekkivad ohtlikud ained on sageli halogeenitud, lahustuvad halvasti
vees, kuid on rasvlahustuvad. Seetõttu kuhjuvad pestitsiidid loomades ja inimestes
lipiidirikkamatesse kudedesse (maks, neerud, närvisüsteem, rasvkude), jaotudes rasvkoe,
vereseerumi ning rinnapiima vahel. Kuna nad on püsivad, siis ohtlike ainete
kontsentratsioonid kasvavad toiduahelas sadu kordi ja võivad toiduahela tipus olevates
organismides jõuda mürgiste kontsentratsioonideni.(7)
Paljud prügi põletamise käigus tekkivad ühendid on püsivad ning akumuleeruvad
toiduahela tipus: aias põletatud jäätmete suits kandub lähedal asuvale karjamaale,