Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat
ja ebausu vastu ning pakuti kirjutisi reiside ja maadeavastuste kohta.
Jakobson tundis suurt huvi eesti ajaloo ja rahva suuliste pärimuste vastu. Poolehoidu
talurahvale näitas Jakobson isegi sellega, et kandis demonstratiivselt pikki juukseid, mis
ei sobinud tolleaegse seltskondliku moega.
1862 läks ta Torma mõisniku (Otto v. Lipharti) ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt
ametikohalt. Kokkupõrge Liphartiga on tähtsat osa etendanud Jakobsoni näidendi ,,Arthur
ja Anna" loomisel. Varakult on ta torma mõtteid mõlgutanud näidendi kirjutamiseks,
milles oleks piitsutanud mõisnike lodevaid eluviise. Liphart võttis ära koolmeistri
palgamaad ja tegi sellega ta elu võimatuks, kuid ei saanud teda siiski vallandada.
J. Pärn aitas koolmeistri perekonnal kolida Peipsi järve äärde, kus istuti oma kraamiga
lodjale ja sõideti Venemaa poole. Hiljem ei sattunud ta enam kunagi Tormasse. Pärast