10) Tartu Ülikooli Kunstimuuseum – 1868. aastast alates ülikooli peahoones tegutsev kunstimuuseum. Muuseumil on eriline Pompei stiilis interjöör. Tartu Ülikooli kunstimuuseumi kogud on kujunenud enam kui 200 aasta vältel sihipärase kogumistöö ja annetuste tulemusena. ainuke muuseum Eestis, kus saab ülevaate antiikkunstist ja -kultuurist. Suure osa kunstimuuseumi kogust moodustavad graafilised lehed – oma graafikakollektsiooni kinkis ülikoolile perekond Liphart 1920.a. Tähelepanuväärne on ka antiiksete originaalide kogu, mis pole küll rohkearvuline, kuid paistab silma eriliste objektidega, nagu näiteks muumiad ja kiilkirjatahvlid.Kunstimuuseumi kogudes on veel ikoone, maale ja joonistusi, millega saab tutvuda ajutistel näitustel. 11) Eesti Rahva Muuseum – Muuseumis leidub peale maalide ja skulptuuride küll ka fotosid, raamatuid jms, kuid muuseumi üheks pärliks peetakse siiski kunstnik Konstantin Karlsoni 1908
Poolehoidu talurahvale näitas Jakobson isegi sellega, et kandis demonstratiivselt pikki juukseid, mis ei sobinud tolleaegse seltskondliku moega. 1862 läks ta Torma mõisniku (Otto v. Lipharti) ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt ametikohalt. Kokkupõrge Liphartiga on tähtsat osa etendanud Jakobsoni näidendi ,,Arthur ja Anna" loomisel. Varakult on ta torma mõtteid mõlgutanud näidendi kirjutamiseks, milles oleks piitsutanud mõisnike lodevaid eluviise. Liphart võttis ära koolmeistri palgamaad ja tegi sellega ta elu võimatuks, kuid ei saanud teda siiski vallandada. J. Pärn aitas koolmeistri perekonnal kolida Peipsi järve äärde, kus istuti oma kraamiga lodjale ja sõideti Venemaa poole. Hiljem ei sattunud ta enam kunagi Tormasse. Pärast tema lahkumist hakkas Torma muusika-ja hariduselu langema ning aastakümneid mäletati Jakobsonide teeneid rahva ,,vaimuunest ärkamisel". Torma rahvas jälgis
annaabi.ee 
