Aarne suhtub oma kaaslastesse tolerantselt. Tädi Ida on vanem naine kes elab tartus korteris. Tädi Ida on vanakooli naine ning temal peab käima kõik korra järgi. ida oli hästi kasvatatud ja korralik naine. Tema arusaam armastusest et kui ühekorra naise või mehe võtad siis temaga peab ka abielluma ja lapse saama, kuna lihtsalt kinno minemine ei tule kõne allagi nagu ta küsis Aarnelt kui too oli käinud tüdrukuga kinos et kas tüdruk on temajaoks mõni lõbutüdruk või lipakas? Ida on elukogenud ja tahtis Aarnet õpetada kuid poisi kangekaelsus ei lasknud tädi õpetussõnu endale talletada ning tädi loobus sellest ja lasi Aarnel olla rikutud. Kuna tädi Ida nõukogude piirid nägid ette et noormees peab olema viks ja viisakas , õppima hästi , korrektne , ei õpi kahtedele ja ei käi väljas tüdrukutega musitamas. Ida suhtumine teistesse oli hea. Mia on neiu kellele on kaasa antud hea joonistus oskus. Maia on just tartusse kolinud
Kodutöö 1. Õpetaja pani klaastopsi vett täis ja pani paberilipaka selle peale nii ,et see kattis kogu anuma suu. Siis keeras ta topsi ümber käsi anuma suu ja paberi peal ja natukese aja pärast eemaldas käe jättes paberi anuma suule. Kuigi anum oli vett täis, tagurpidi ja paberi lipakas suul ei voolanud vesi sealt välja. See oli päris huvitav. Õpetaja ütles, et seda põhjustab õhu kandejõud. Selleks, et õhk niimoodi vett ei jaksaks hoida peaks veeanumas olema 30 l vett. See katse tekitaski mul huvi füüsika vastu. 2. Kuna üks kuup dm on võrdne 1 l siis peaks taignakaussi panema pool kasutuses oleva klaasnõutäit vett. Selleks, et saada klaas täpselt pooltäis on selline nipp, et paned klaasi silma järgi natuke üle poole klaasi
(raisk/sitapea). Markeerimata sõnad on harilikud, tavapärased sõnad, soobivad igasse teksti stiili (laud,maja). Stiilivarjund samasse stiili kuuluvate sõnade väikest tähenduslikku või suhtumuslikku erinevust. (telekas, televusser) Kõrgkeelne sõnavara normaalkirjakeele piires olevast pidulikum ja ülevam. (tuul tibadesse) Madalkeelne sõnavara normaal kirjakeele sõnavarest labasem. *Sõimusõnad rahulolematuse väljendamiseks kasutatavad jämedad sõnad ja väljendid. (lipakas, kurat, debiil, jobu) *Vulgaarsõnavara vulgarismid ja vulgaarkeelendid. (vitt, pask) Tänapäeva eesti keele sõnavara LEKSIKAALSED SUHTED. Sünonüümid kujult üksteisest erinevad, kuid tähenduse poolest sarnased või lähedased samast sõnaliigist sõnad. (julge-vapper- karmatu-vahva) Grammatilised sünonüümid leksikaalselt samasisulised, aga grammatiliselt vormistuselt erinevad keelendid.
4087. Emal kulub paarkümmend aastat et teha pojast mees,ja siis teeb üks naine temast paarikümne minutiga poisikese. 4088. Expect the unexpected. 4089. Tee,mis teed,tee seda kellega teed,peaasi et ise õnnelik oled. 4090. I cry when angels desirve to die. 4091. Olen pisut hüsteerilist laadi. 4092. Külm hellus. 4093. Sa ei saa kellelegi haiget teha kui sa talle midagi ei tähenda. 4094. Pange sääsed lühema keti otsa! 4095. Emake loodus on lipakas. 4096. Andesta aga jäta meelde. 4097. Mitte hullumaja kandidaat vaid tegevliige. 4098. Ära kräuni,kui kõik ümberringi hauguvad. 4099. Igale seelikukütile relvaluba! 4100. Südametunnistus on nagu ämm,kes elab pidevalt teie juures. 4101. Trükitud paber on mürgine. 4102. Hõlpsam on lepitada sada meest,kui kaht naist. 4103. Iroonia on komplmendina öeldud solvang. 4104. Teravmeelsus seisneb kunstis öelda,mida sa mõtled ja kaduda enne kui seda mõistetakse. 4105
annaabi.ee 
