Bütsants
Konstantinoopolis aga oli võimule pürginud juba Romanus I kasupoeg Mihail III Duka, kes
käskis oma kasuisa pimedaks teha. Selle kaotuse tulemusena, kaotas Ida-Rooma riik oma
tuumikala Väike-Aasia ürklastele, kes lõid vallutatud aladele Ikoniia Sultanaadi, kindlustades
sellega oma vallutuse ning edasise ekspansiooni läände.
Need kaotused tipnesid 1090 - 1091. a. kriisiga, kui kaukaasia aladelt tunginud petseneegid
piirasid Konstantinoopoli ning riigil polnud liohtsalt sõjaväge, millega end kaitsta. Samal ajal
türklasest piraat Tsara ähvardas rünnata Konstantinoopolit. Aleksius I otsides meeleheitlikult
olukorrast väljapääsu, kirjutas (abi paluva sisuga) Flandria Robertile, mis hiljem oli üks I
ristikäigu etekäändeid. Saades tavalise ebamäärase vastuse, keiser palus Polovtside khanideltt
Bonjaki jaTugorkani käest päästmist petsebeegide küüsist. Khaane kutsuti pealinna, kus neile
annaabi.ee 
