Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.
segavallad (viimaste kooseisu kuulub lisaks maa-asulatele veel mõni alev või koguni nn. vallasiseseid linnu,
mida meil on 14).
Maakonnavõimude kompetentsi kuulub võrdlemisi väike ring küsimusi, neid otsustab keskvalitsuse
määratud maavanem, kes võib palgata endale abilisi - maavalitsuse. Suur enamik kohaliku tähtsusega
küsimusi tuleb põhiseaduse järgi lahendada valdades, milleks vallarahvas valib volikogu, see aga omakorda
vallavanema (linnvaldades linnapea) ja vallavalitsuse (linnvaldades linnavalitsuse). Vallad on seepärast
omavalitsuslikud haldusüksused e. omavalitsusüksused.
Eesti haldusjaotuse kujunemine Eesti haldusjaotus on küll vana, kuid mitte kuigi püsiv, seda on palju ja tihti muudetud.
Maakonnad hakkasid meil kujunema juba muistsel iseseisvusajal, siis jagunesid nad kihelkondadeks ja keskvalitsust tollal
veel ei olnudki