"linnuvoolijas" - 1 õppematerjal

Luulereferaat Ellen Niit

Oma teisest kogus ,,Linnuvoolija", mis ilmus aastal 1970, on Ellen Niit sünteesinud talle omase lihtsuse, elamuslikkuse ja eesti luule uuele arengujärgule iseloomuliku assotsiatiivse kujundilisuse. Kriitikas võeti ,,Linnuvoolija" vastu mõistmise ning tunnustusega. See teos tõi autorile ka Eesti NSV (J. Smuuli nim.) kirjanduse aastapreemia. See on kogu küpselt meistrilt, kellel on oma laad, vormitaju ja ellusuhtumine. ,,Linnuvoolijas" on kokkukuulumine loodusega põhiline käsitlusaine. Nähtavaks muutub eesti loodus ise- lihtne, karge, pisut raskemeelne. Mitmel korral kõneleb luuletaja kividest(,,Paekivi laul", ,,Ma tundsin kahte suurt kivi", ,,Kiviaed"), paepealsetest põldudest, rabadest ja pähklinõmmedest. Ühtekuluvustunne oma maaga(,,See maa") üleneb ühtekuuluvustundeks oma rahvaga, selle lähemate ja kaugemate, juba mullaks saanud esivanematega, põlistes looduslihtsates tõekspidamistes näeb