on rajatud mitmeid vaatetorne, milledest populaarseimad on Haeska, Keemu ja Kloostri. Matsalu looduskaitseala pindala 48 610 ha loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastal nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. Kaitseala suurust arvestades ei ole võimalik pidada kogu kaitseala linnustikul pidevalt silma peal. Lindude rändeaegse arvukuse kohta polegi vajalikud igaaastased loendused. Aastati mõjutavad lindude rändeaegset arvukust enamasti ilmastiku ja veeolud, talvitumisolud jm. meist mitteolenevad tegurid. Suurema osa Matsalule olulistest läbirändajatest moodustavad vee ja rannikulinnud ning nendele sobivad veealad ei muutu kuigi kiiresti ning on praeguste keeldudega piisavalt kaitstud. Väike häirimine rändeajal ei ole ka hull, sest Matsalu on suur ja linnud
Matsalu tähtsus lindude pesitsusalana üha tõusnud. Linnustikuseire eesmärgid: · Teha kindlaks kui palju meil linde on ja kus nad asuvad; · Arvukuse muutumise korral leida muutumise võimalikud põhjused; · Paiknemise muutumisel on vaja teada, mis seda on põhjustanud; · Seiretulemuste põhjal teha ettepanekud alade hooldamiseks ja häirefaktorite kõrvaldamiseks. Kaitseala suurust arvestades ei ole võimalik pidada kogu kaitseala linnustikul pidevalt silma peal. Lindude rändeaegse arvukuse kohta polegi vajalikud iga-aastased loendused. Aastati mõjutavad lindude rändeaegset arvukust enamasti ilmastiku- ja veeolud, talvitumisolud jm. meist mitteolenevad tegurid. Suurema osa Matsalule olulistest läbirändajatest moodustavad vee- ja rannikulinnud ning nendele sobivad veealad ei muutu kuigi kiiresti ning on praeguste keeldudega piisavalt kaitstud. Väike häirimine rändeajal ei ole ka hull, sest Matsalu on suur ja linnud leiavad
annaabi.ee 
