Muinasaeg
et linnuste ja linnustepiirkondade võrk erines kihelkondade omast, st tegu oli kahe
erineva struktuuriga, mis maastikul vahel võisid kattuda, enamasti aga mitte. Kogu
olemasolev teave muinaskihelkondadest pärineb kirjalikest allikates, arheloogilisele
materjalile tuginedes ei ole kihelkondade olemasolu seni tuvastatav.
Valter Lang eristab 13.sajandi eesti alal 4 haldustasandit
1) Vakus-maksupiirkond
2) Linnuspiirkond-vakuste rühm
3) Kihelkond- algselt ühtse hõimupäritoluga, looduslike piiridega suurem üksus,
võimalik et usuliste ja kohtufunktsiooniga üksus
4) Maakond- erineva väljakunemisastmega, sarnase kultuuri ja looduslike piiridega
üksus
Muinaskihelkonnad olid suuremad kui hilisemad, keskaegsed kirikukihelkonnad.
Kihelkondade piirid ei ole teada, nimeliset teatakse neid, mis on nimetatud Hendriku
Liivimaa Kroonikas.
Elatusalad