Kirikute ja kloostrite teke ning tegevus keskaegses Eestis
3
linnaansamblis kui ka maastikupildis. Oli ju dominiiklaste kloostrikirik pikim (67 m)
sakraalhoone Eestis, Pirita kirik oma 1360 m suuruse põrandapinna aga mahult suurim
2
paearhitektuuri alal. Suurimate omataoliste hulgas Liivimaal olid ka tsistertslaste
linnuskloostrid Kärknas ja Padisel.
Luterlikust liikumisest tulenenud reformatsiooni (1524) elasid kloostrid üle erinevalt.
Vahetult selle käigus aeti laiali, rüüstati ja suleti dominiiklase kloostrikonvendid Tallinnas,
Tartus ja Narvas. Sama saatus tabas ka Tartu frantsisklasi.
Ülejäänud kaheksa kloostrit tegutsesid edasi tänu vasallkonna ja Liivi ordu protektsioonile
kuni lõpetasid oma tegevuse nimetatud sõja käigus. Kõige kauem (1629. aastani) tegutses
annaabi.ee 
