Muinaslinnus
Linnuses paiknes toona vaid 11 võitlusvõimelist
sakslast, Lossifoogt ei hakanud seetõttu vastupanu osutama, vaid põgenes koos
varustusega Tallinna. Linnuse kätte saanuna täiendasid venelased selle
lõunapoolset eeslinnust mitmete täiendavate kindlustustega. Selleks vajalik
ehitusmaterjal saadi nii linna kivimajade kui ka kloostri ehitiste lammutamisest.
Linnast säilis toona tugevalt purustatuna vaid kirik. Venelased ise elasid eeslinnuse
aladele ehitatud puitmajades; keskaegset linnusetuumikut kasutasid nad peamiselt
vaid laohoonetena.
Kui Tallinn andis end 1560 rootslaste alla ning Rootsi sõjavägi maabus Läänemere
idakaldal, üritasid rootslased venelaste vallutatud alasid enda kätte haarata.
Esimese sõjakäigu Rakvere alla korraldasid rootslased 1574. aasta jaanuaris koos
neile appi tõtanud sotlaste ning sakslastest mõisameestega. Ründajaid oli kokku 21
jalameeste lipkonda ja 11 mõisameeste eskadroni. Neil oli kasutada kokku kuus
suurtükki.
annaabi.ee 
