"linnuseseljandiku" - 1 õppematerjal

Eesti veed: Võhandu jõe lõik

aasta andmete järgi elas 156 inimest. Kirumpää on olnud ajaloos väga tähtis koht, kuna Kirumpääl asus piiskopilinnus(Võhandu jõe kõrgel lõunapoolsel kaldaseljakul). Kirumpää on olnud peamiselt tähtis sõjavägede peatumis- ja vaatluspunkt. Enamike Eesti alade linnuste ümber kujunesid alati suured kaupmeeste ja käsitööliste asulad - alevid. Kirumpää asula on olnud omalaadsete seas üks suuremaid. Sõjavägede ehk - leeride peatumine siin on andnud nime ka Leerimäele - linnuseseljandiku idapoolsele kõrgele osale, mis asus/asub teisel pool maanteed. Kirumpää alev hävis lõplikult arvatavasti 18. sajandi algul Põhjasõja käigus, mille järel seda enam ei taastatud. Kui 1784. aastal rajati mõne kilomeetri kaugusele uus kreisi. ehk maakonnalinn Võru, siis muutus Kirumpää lõplikult kõrvaliseks paigaks, mida jäi läbima ainult tähtis kaugmaantee. Võru rajamisega seoses kasutati linnusevaremeid linna ehitusel paljus ka