Ajaloo konspekt - muinasaeg Eestis
Maapealsed hauad, kividest
on laotud kõrvuti suured tarandid (1-2 m x 2-3m). Klassikalistesse tarandkalmetesse on
puistatud põletusmatuse tuhk, varasematesse on maetud surnukehad. Peale on laotud kivid.
Samal ajal oli Vahemere ääres valitsejaks Rooma riik ning ka siia on jõudnud rooma münte ja
ehteid. Roomasse vahendati siitkandist Vene aladelt karusnahku.
Keskmine rauaaeg (450 800) hakati ehitama linnuseid. Eesti aladelt on kokku leitud u.
120 erinevat linnusepaika. Linnuste rajamisel kasutati võimalikult palju ära looduslikke
tingimusi ehitati künka või voore otsa, jne. Enamasti ehitati linnused puust, kuid mõni
linnus tehti ka paekivist (nt. Varbola). Linnuseid ei kasutatud alaliste elupaikadena, vaid
rohkem vajaduse korral, nt. kui toimus mõne rivaalitseva rahva kallaletung.
Keskmisel rauaajal polnud kindlat kalmetüüpi: jätkati matmist tarandkalmetesse, kuid ka
kivivarekalmetesse. Need olid selge sisekonstruktsioonita kivihunnikud