Eesti õiguse ajalugu
liikmestkonnast kohtunikke ja luteri kiriku konsistooriumi liikmeid. Rüütelkonna tegevust
juhtisid iga 3.a tagant kogunenud maapäevad, millest võtsid osa kõik aadlimartikklisse kantud
aadlikud. Eestimaa rüütelkonna eesotsas oli rüütelkonna pealik.
Kohtupidamine Eestimaa kubermangudes allutati 1718.a kohtualluvust ja regulatsioone
koordineerivale Liivimaa, Eestimaa asjade justiitskolleegiumile. Ainuke märkimisväärne muutus
oli Tallinna ja Riia linnusekohtute kaotamine 1710.a. Kriminaalõiguses rakendati Eesti aladel
18saj edasi Rootsi riigis kehtinud Karl V kriminaalõigust, ag aka Venemaa kriminaalõigust.
Eesti alal tõi Venemaa koosseisu kuulumine kaasa muutuse õiguskultuuri tasandil. Satuti uude
kultuurivööndisse.
Venemaa seisutse tabel. Siinsed vabad seisused pidid määratlema vastavalt sellele uuele
seisute tabelile , mis polnud siinsetele priviligeeritud seisustele alati sugugi ühemõtteliselt
kasulik