Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus ja keskaeg
kus palju kohanimesid märgitud, mis tänapäevani kasutusel.
Esimeste sisserändajatena vallutatud aladele olid balti-sakslased enamasti Vestfaali ja
Saksimaalt ja nn ranna-rootslased, kes asustasid Lääne-Eesti väikesaared.
Võõraid asus eestlaste sekka vähe. Eestlaste sõjavangide järglastest orjad sulasid ajapikku
rahva hulka. Eestlased jäid relvastatud rahvaks ja vajadusel osaleti sisesõdades ja väljapoole
tehtud sõjaretkedes. Suurem osa linnuseidki jäi veel kasutusse. Samuti jäi omavalitsus
© Siimo Lopsik 2013
eestlaste endi kätte. Vallutajaile tuli vaid esialgu makse maksta. Põllumaad jagatakse
vakusteks, mille pealt hakatakse maksu nõudma. (1vakk = 100 talu) Lisaks kirikumaks –
kümnis. Need korjati kokku sügiseti kui korraldati vakupidu ja peeti vakukohut. Maa uued
valitsejad eestlaste assimileerimist ei taotlenud kui suhtusid umbusuga ka seetõttu et nood
üldiselt oma hinges paganateks jäid.
annaabi.ee 
