Kunsti ajalugu
Iga rea üks ots ulatus vastu palkidest kaitseseina. Ristpalkidest maja suurus oli 10/10 m,
siseruum oli jaotatud kaheks, avaramas osas paiknes kolle. Majade esine käigutee oli lattidest.
Küla ümbritses umbes viie meetri kõrgune palkidest kaitsetara, mis oli tihendatud pinnasega.
Ka Eestis (rauaaeg Eestis I at. pKr.) on leitud rauaaja vaiehitiste jäänuseid Koorküla
Valgjärvele rajatud vaiküla puhul peeti silmas eeskätt selle kaitseotstarbelisust. Enne
linnusasulaid ja vaiehitisi oli Eestis juba mesoliitikumi ajast alates levinuim ehitistüüp
püstkoda. Reeglina oli see ringikujulise 6-7 m põhjaläbimõõduga ehitis, mille põrand oli kas
maapinnaga tasa, või umbes pool meetrit maasse kaevatud. Elamul oli väike eesruum,
pearuumi keskel aga paines kividest laotud kolle. Püstkojad ehitati tavaliselt 8-10 cm
jämedatest palkidest, mis kaldasendis maasse löödi ning kaeti puukoorte ja mätastega.
annaabi.ee 
