"linnupraad" - 1 õppematerjal

Vana-Rooma aristokraat

kujul, et sööjatest keegi aru ei saaks, mida ta parasjagu sööb. Hea koka eest maksti terve varandus. Olid koguni erilised ametimehed, kelle ülesandeks olid üllatavate roogade väljanuputamine. Vabariigi ajajärgul olid toidud olnud lihtsamad ja vaprad roomlased lehkasid nagu talupojadki tugevasti küüslaugu järele. 1. sajandil e.m.a hakkas senine lihtsus kaduma ja asemele tulid Idamaade luksust jäljendavad kombed. Ikka sagedasemaks muutus linnupraad. Eriti hinnati paabulinnu liha (varem lepiti searupskitega). Toitu hakati vürtsitama meretaguste vürtsidega. Ajuti söödi ilma mõõdutundeta. Üksikute hulgas levis komme söödud toit sealsamas välja oksendada. Selleks kõdistati kurgunibu paabulinnu sulega, mis leiti olevat küllalt peen moodus uuele maiuspaladele ruumi tegemiseks.14 Sööjaid ümmardas arvukalt orje. Tavaliselt olid külalistel kaasas oma orjad, kes istusid või seisid peremehe lähedal