Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
lootmiseta. Pulmalaulude lõpus esineb ka peolõppu rõhutav motiiv, nt puudutatakse
magamaminekut. Brocmanni luuletuses on juttu seksuaalsusest, pruudi-peigmehe
mesinädalatest – see ilmalik motiiv hakkab üle minema frivoolsele keelatud ainesele.
Pulmalauludes käsitletakse tihtipeale armastust kui haigust ja peigmehe haigust ravitakse
pulmavoodis – viitab keskaegsele rüütli- ja trubaduuride luulele. Mõrsja kohta kasutatakse
metafoore magus koor, linnupoig jne, mis pole rüütlikirjandusest, vaid seltskonnaluulest.
Pulmalaulude eesmärk on pakkuda meelelahutust. Eestikeelse luuletuse pulmas esitamise
eesmärk oli tekitada üllatusmomenti. Tundmatu autori „Armas kallis kuldene vend“ on pulmalaul,
mis leiti 1889. Sisult maalähedasem ja ilmalikum kui Brockmanni pulmalaul. Kui Brocmanni tekst
käsitles elitaarset pulma, siis see autor käsitleb rahvalikku sündmust. Kuna kirjeldatakse
annaabi.ee 
