INFM) kirjeldab seda kui tõeliselt fantastilist vaatemängu. Kui kuldnokaparve rünnatakse, jaguneb see ja ühineb taas äärmiselt filigraansete manöövritega. Kuidas linnud säilitavad rünnaku käigus koordinatsiooni ja suudavad mängeldes parve struktuuri taastada? Need looduslikud lennuetendused inspireerisid teoreetilisi füüsikuid looma rahvusvahelise multidistsiplinaarse töörühma StarFlag, mis uurib linnuparvede kollektiivset käitumist. Cavagna sõnul on nende eesmärgiks selgitada välja kolmemõõtmelisi iseorganiseeruvaid süsteeme kirjeldavad fundamentaalsed printsiibid. Projekti kuulub füüsikuid ja teoreetilisi biolooge, kes tegelevad arvutisimulatsioonidega; biolooge, kes uurivad kuldnokalennu ja käitumise eripärasid ning majandusteadlasi, kes koostöös füüsikutega otsivad võimalusi tulemuste üldistamiseks rakkudele paranevas haavas, robotite kooslustele, finantsturgudele jne
Põhjus on jällegi selles, et isend, kes märkab vaenlast esimesena, jõuab kõige enne põgeneda. Lahjendusefekt Grupi valveloleku sõltuvus grupi suurusest ei seleta paraku aga väga suurte gruppide otstarvet, sest teatud isendite arvust alates kasvab grupi keskmine valvelolek uute isendite lisandudes liiga vähe, et sellel oleks valikulist väärtust. Meenutagem siinkohal ka neljandas peatükis toodud näidet turvameestest. Mis siis on ikkagi hiigelsuurte linnuparvede, pühvlikarjade jne mõte? Mida suuremasse gruppi isend kuulub, seda väiksem on tõenäosus, et kiskja ootamatu rünnaku puhul just tema langeb rünnaku ohvriks. Sellist puhtalt matemaatikal baseeruvat efekti nimetatakse grupi lahjendusefektiks. Kui loom on näiteks 100-liikmelise karja liige, peaks tal teoreetiliselt kümme korda "julgem" tunne olema kui 10-liikmelise salga liikmena. Lahjendusefekt on eelis, mida eluslooduses ilmselt kasutatakse väga sageli. See seletab
annaabi.ee 
