Levik, levimine, migratsioon ökoloogias
Selline
võiks levikupilt olla näiteks üheaastase seemnetaimede puhul kuhu seeme on
sattunud, sinna ka taim kasvab, sõltumata ülejäänud liigikaaslaste asukohast. Ka vees
passiivselt hõljuvate organismide juures võiks juhuslikku ruumilist jaotust eeldada.
Regulaarset jaotust kohtab üpris tihti, juhtumitel, kus isendid püüavad omavahelist
distantsi maksimeerida. Näiteks on paljudel linnuliikidel pesitsusajal ruum
linnupaaride vahel pesitsus- ja/või toitumisterritootiumiteks jaotatud nii, et pesa
asetseb enam-vähem territooriumi keskel, tekitades regulaarse ruumimustri. Sama
kohtab laialdase juurestikuga mitmeaastaste kõrbetaimede juures ka siin asub iga
maapealne võsu suure "toitumisterritooriumi" keskel ja võsude asendimuster on
regulaarne.
Agregeeritud jaotust kohtab juhul kui isendid mingil põhjustel koonduvad
salkadesse. Tihti on selle põhjuseks kogunemine toiduobjekti lähedusse (näiteks
annaabi.ee 
