Tõde ja Õigus II Terve tekst
,,Külmast saame me võitu
küll, kui midagi muud juurde ei löö."
Ja saidki külmast võitu, aga palavik jäi mitmeks-setmeks päevaks. Polnud küll teine niisugune,
et kipuks tapma, aga ammugi mitte niisugune, et võiks midagi süüa või katsuda üles tõusta.
Polnud parata, Indrek pidi lamama. Ja kui ta viimaks sedavõrt toibus, et tõusis sängiservale
istukile, siis tundis, et jõud on sootuks läinud, et kondid on liha alt imelikult välja tulnud ja
tunduvad seest tühjadena. ,,Nagu linnuluud," mõtles ta endamisi, katsudes teravaks muutunud
jalasääri.
XL.
Nõnda möödus pühade vaheaeg ja siis hakkas maja uuesti kihama. Tulid tagasi vanad
õpilased, saabus uusigi, sest härra Mauruse asutise uksed olid alati avatud. Indrek kõndis pisut
nagu juhmina selles kihinas-kahinas. Aga ometi oli tal nõnda parem kui pühadeaegses
vaikuses. Oli ikka ja alati midagi, mis ei lasknud soiguvat mõtet tampida samal paigal. See mõte
annaabi.ee 
