Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse
keelde tõlkima.
Kohalike jumaluste üldine märksõna võiks olla, et nad on kohasidused. Nad on seotud
mingisuguse piirkonnaga, kas taluga, metsaga või teatud kohaga metsas, sooga,
veekoguga. Keskaegsete pühakute seos on valdkonnapõhine (tegevusvaldkond).
Esimene suurem rühm nende seas ongi loodusevaimud. Tuntuim neist on metshaldjas.
Pärimuses on palju teateid sellest, et metsas on kohatud kummalisi olendeid, kes ei ole
ei inimesed ega loomad. Nad võivad olla inimese-, looma-, või linnukujulised. On ka
teateid segakujulistest olenditest, näiteks eest ilus naine, tagant puutüvi jne. On ka
väga ebamääraseid kirjeldusi: ei ole inimene ega loom, vaid üks kogu käib ümber
puutüve ja ümiseb. Inimese moodi, lai vammus seljas, lai kaabu peas. Väike laps kiigub
metsas puuoksal punane müts peas. Sageli ei olegi tegemist mitte nägemisega, vaid
kuulmisega.
Ühest küljest on metsavaimud metsaelanikud, teisest küljest metsakaitsjad. Kaitsevad
loomi, linde ja muid metsaelanikke
annaabi.ee 
