Kõne: Pimedate näitus - mida see mulle õpetas?
Kui ta rääkis, et meid ootab ees
kolm erinevat ruumi, esimeses park, teises paat ja kolmandas kohvik, siis ei osanud ma ette
aimatagi, et tegelik kogemus ette kujutatud kogemusest nii palju erineb.
Esimesse ruumi sisenedes tundsin kõigepealt, et lähen natuke endast välja, kuna raske oli
harjuda selle pilkase pimedusega ning teadmisega, et pean järgmised pool tundi vähemalt selles
ringi liikuma. Taustaks oli käima pandud linnuheli, kompimise abil leidsin üles mõne puu, lille,
puidust ukse ning giidi sõnul sinise jalgratta, jala all tundsin pehmet muru, kruusa ning mõnda
suuremat kivi. Kusagile oli asetatud ka pink ning pingi kõrvale väike purskkaev. Kui pinki otsima
hakkasin, ei suutnud ma seda kuidagi üles leida. Astusin iga sammu väga ettevaatlikult ja enamuse
ajast olid mul käed harali ees laiali, et igat ettetulevat takistust ennetada. Järsku kõndisin mööda
annaabi.ee 
