Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.
Kuid
ta pole alati olnud vaieldamatult tähtsaim linn Eestis. Veel XIX sajandi lõpul oli Tallinn võrdlemisi väike linn,
millega esikoha pärast konkureerisid Tartu ja Narva. Kuid Eesti iseseisvudes 1918. oli Tallinn oma
konkurendid selgelt võitnud ja keegi ei kahelnud enam, et just Tallinnast peab saama iseseisva Eesti
pealinn. Eriti kiiresti kasvas Tallinn nõukogude võimu ajal, kui siia asus palju tulnukaid ja temaga liideti hulga
naaberasulaid, sealhulgas linnugi. Nõukogude perioodi lõpul ületas Tallinna elanike arv juba poole miljoni
piiri, nüüd on see langenud 400 tuhandeni. Ikkagi elab Tallinnas iga kolmas Eesti elanik. Umbes pooled
tallinlased kuuluvad tulnukrahvastiku hulka. Tallinnas viibib ajutiselt ka üsna palju välismaalasi (diplomaate,
ärimehi, kultuuritegelasi jt). Nõnda on see üsna rahvusvaheline linn, mille kaudu Eesti peab sidet
välismaailmaga.